Tänavune pikk ja soe suvi on aedadesse kasvatanud lopsakad taimed, mida aiapidajad tahaksid ka teistele aiaomanikele jagada! Parim koht on selleks sügisene Rohevahetus, osalema on oodatud kõik aiahuvilised, ka ilma rohelise kraamita! Endiselt on oodatud Rohevahetuse enda kandis korraldamisest huvitatud aiahuviliste teadaandmised kas
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud või 5 242 060 Anu.
Mati Laane, aiakirjanik, -kujundaja ja aednik: "Organisatsioon, juhtimine, hariduskorraldus, iluaianduse asjatundjate mõjuvõim riiklikes kooskõlastusorganites, maakondade ja linnade juhtimises. Ajakirjades ja üldse pressis peaks olema analüüs ja kriitilised hinnangud tehtud haljasaladele ja ka juba projektidele, ning riiklikele ja munitsipaal- sellealastele kulutustele (nagu teatrietenduste, kunsti- või kirjandusteoste puhul). Riigitelevisioonis peaks iga nädal olema vähemalt pooletunnine aiandussaade, nagu teistes kultuurmaades, ja asjatundjate, mitte diletantide osavõtul. Viimasel aastal olen hakanud aru saama, et miks ei võiks mõned meie riigi kulul töötavad botaanikud või isegi nende asutused hakata iluaianduse heaks töötama, millegipärast on kogu meie botaanikateadus läinud iluaiandusest nii kaugele, et iluaednikel pole neist teemadest mingit kasu, mida meil uuritakse. Ma ei mõtlegi kogu botaanikateadust, vaid mõned botaanikud."
"Näiteks meie naabrid Soomes ja Rootsis on korraldanud riiklikult nii, et botaanikud teevad suures osas teadust just oma riigi aednike huvides, testivad uusi taimesorte eri kliimatsoonides ja annavad aednikele pidevalt tulemustest teada, isegi taimesortide introduktsioon (sisseostmine), uurimine ja aednikele soovitamine ning algmaterjali levitamine käib botaanikaaedade kaudu , botaanikaaedade ja aianduse kõrgkoolide spetsialistid annavad mitmesugust agrotehnilist, dendroloogilist, taimekaitsealast jm. nõu. Ma mõtlen ikka tõsist ja oma sõnade eest vastutavat ja teaduslikul uurimisel põhinevat nõu, see pole kaugeltki see , mida ju meiegi aiandusajakirjade küsimuste-vastuste nurkades, aiaklubi foorumis või meie botaanikaaedade infotelefonis või “aianduspäevadel” viljeldakse ja aianduskonsultatsiooniks nimetatakse."
Mis taime nimel oled valmis "püksid jalast andma"?
Püksid jätaks jalga iga taime juures.
Oled otsast lõpuni aiandusmaailma inimene, kas on midagi, mis selles valdkonnas vanduma ja 'karvad püsti' ajab?
Riigi e. maksumaksja seisukohalt teeb kurvaks see, et ikka veel ja jätkuvalt pannakse juhtivasse ja otsustavasse ametisse määramise (konkursi-) komisjonidesse sellised tegelased, kes ei saa või ei taha leida sobivaid juhtivtöötajaid ja asjatundjaid olulistesse iluaianduse arengut mõjutavatesse ametitesse (Botaanikaaedade juhid, linnade aednikud, aianduskoolide juhid ja erialaõpetajad, maakondade aia-või maastikukujundajad, projektide kooskõlastajad elektri- ja muudes võrkudes, kooskõlastajad keskkonnakaitses, linnaplaneerimises jm.)
Milline näeb välja Eesti aed 10 aasta pärast?
Kõvasti Türgimaa moodi, kui kõik need ‘Brabandi’ ja ‘Smaragdi’ hekid on kõrgeks kasvanud. Aga seal kus elupuuhekke pole istutatud või on juba maha võetud, on suhteliselt vähe, aga kaunist ja kvaliteetset muru, kujunduselt saab aed olema palju sopilisem kui praegu ning palju on lilli, s.h. väga palju meie eesti floora taimi.
Mida ütled neile, kes soovivad alustada puukoolipidamist?
Kõigepealt tuleb mõne aasta muretseda ja kasvatada emaistandikku, siis proovida tasahilju neid paljundama hakata, siis näeb, kelle peale on “kätt” ja kuidas õnnestub olemasolevates tingimustes ja siis nende peale spetsialiseeruda, kes rohkem meeldivad ja õnnestuvad.
Mis võiks Eesti iluaianduses teistmoodi olla?
Mis taime nimel oled valmis "püksid jalast andma"?
