Tänavune pikk ja soe suvi on aedadesse kasvatanud lopsakad taimed, mida aiapidajad tahaksid ka teistele aiaomanikele jagada! Parim koht on selleks sügisene Rohevahetus, osalema on oodatud kõik aiahuvilised, ka ilma rohelise kraamita! Endiselt on oodatud Rohevahetuse enda kandis korraldamisest huvitatud aiahuviliste teadaandmised kas
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud või 5 242 060 Anu.
Viimases "Sadovnikus" kirjeldas Sergei Kaljakin oma artiklis väga toredasti sammalde ja samblike hingeelu ja nende kodustamist.
Saiho-Ji templi samblaaed
Rahvas kutsub paljusid sametpehme pealispinnaga kohevaid madalaid taimi sammaldeks, kuid tegelikult on tõelised samblad e. sammaltaimed hoopis roomavad või püstised eostaimed, mis kasvavad niisketes kohtades maapinnal, puudel, kividel ning moodustavad padjandeid, vaipu või mättaid. Kokku leidub looduses ligi 20 tuhat samblaliiki, mõned neist on kasutusel ka iluaianduses.
Need vähesed huvilised, kes on otsustanud kaunistada oma aeda ka hõbedaste või värviliste laikudega, koguvad oma kollektsiooni ikka kõik kolm looduses leiduvat samblikutüüpi: kooriksamblikud näevad välja nagu kirme või tolmune pind, leht- (lehelaadsed plaadid) ja põõsassamblikud. Samblikud pole taimed, vaid hoopis põnev sümbioos seente ja vetikate vahel - seeneniidistiku vahele on põimunud vetikarakud.
Ryoan-Ji templi kiviaed
Samblaaianduse kodumaaks peetakse Jaapanit. Üks esimesi samblaaedu on Kyotos asuv Saiho-ji templiaed, mis rajati 14. sajandil. Sellel kahe hektari suurusel maaalal kasvab umbes 100 eri liiki samblaid ja samblikke. Aia põhiasukad, tumeroheline karusammal (Polytrichum) ja hele kollakasroheline valvik (Leucobryum) moodustavad hatuse narmavaiba, mis summutab ümbritsevaid hääli ning mõjub külastajatele rahustavalt. Selles aias on loodus ja inimene üks, sest samblad tulid siia ise. Aias kasvavaid puid ja põõsaid tiheda varju saamiseks ei pügata, kuid sealsed aednikud on pidevalt tööhoos - kitkudes, puhastades ja "nõeludes" rohelisi vaipu.
Teine Kyoto aiapärl on Ryoan-ji templi iidne aed, kus kivigrupid, liivalained ja juba tuttav karusammal (Polytrichum) kujutavad mägesid, merd ja rohelisi saari.
Euroopas on samblad rohkem kollektsiooniobjektid. Londoni Kew Garden'is ja Edinburgh'i Kuningliku Botaaia kasvuhoonetes kasvavad sõnajalgade vahel erinevad samblaliigid. Wesley pargi basseinide
Villa d'Este Saja fontääni allee
kivikallastel võib imetleda vabalt vohavaid samblikke. Kõige vapustavam ja lisaks kõigele veel spontaanselt tekkinud samblaaeda võib näha Rooma lähedal asuvas purskkaevude poolest kuulsas Villa d'Este's. Kõikjal vulisev, purskav ning õhku paiskuv vesi on loonud sammaldele ideaalse kasvukeskkonna, rohetavad kivid lisavad sellele viiesaja-aastasele aiale veelgi iidset hõngu.
Kui juhtute aga Lihavõttesaarele, siis vaadake lähemalt sealseid kivist tahutud kujusid ja neil kasvavaid samblikke Diploschistes, rosettsamblikke (Physcia) ja näsasamblikke (Lecidea). Nad mitte ainult ei elavda süngeid moaisid, vaid aitasid teadlasi ka nende vanuse määramisel.
Peale klassikaliste samblaaedadega tutvumist vaatame, kuidas saame oma aias samblaid ja samblikke kasutada.
Kivirühmad ja kivitaimlad.
Olgu see osa tugimüürist või kiviktaimlast, inkrustatsioon aiateel või tiigiääris, kompositsioon või iseseisev aktsent, sammaldunud kivi on alati omal kohal.
Sammaltaimede kasvatamisel kividel tuleb arvestada teatud nüanssidega:
* Kivi peab olema kare ja lebama sobival kohal. Küpsetava päikse alla ja siledale kivirahnule sammal vaevalt tuleb.
* Palja kivipinna ja samblavaiba ideaalne vahekord on 1:1. Kivid, millel kasvav paks samblakiht muudab nad pehmete patjade sarnaseks, kaotavad mulje tugevusest.
* Rütmilise kompositsiooni loomiseks on soovitav kasutada paaritu arv ebakorrapärase kuju ja erineva suurusega kive.
* Poorsed kivimid on paremad tihedatest.
* Kui leidsite sammaldunud kivi, mida tahate aias ümber paigutada, siis jätke meelde, et paigutamine päikse käest päiksesse töötab tavaliselt paremini kui varjust varju.
* Looduslikud samblameelitamisvahendid, nagu kivipinna katmine vahustatud munavalge, tilgastanud piima, jogurti või keefiriga, õlle, sõnnikuveega ja isegi tigude ning nälkjate jäänustega võivad sambla tekkimist kiirendada, kuid ei garanteeri seda.
Kivitaimlad on rajatised, mis loovad väiksest alpitaimedest parema ülevaate ning kaitseb neid agressiivsete aiapüsikute ja pinnakatjate vastu. Seetõttu sobivad samblad ja samblikud ka kivitaimlas kasvatamiseks. Seal nad mitte ainult ei anna täiendavat värviefekti, vaid kaitsevad ka õrnade alpitaimede juuri.
Erksad katted.
Tuulega kõikjale levivad eosed või rakisetükid laskuvad aedadesse, kirjates seinad, katused, puutüved, kivid ja skulptuurid põnevate täppide ja laikudega. Väiksed värvilised lapikesed meenutavad õrnu akvarelle ja sunnivad sammu aeglustama, et loodusminiatuure lähemalt vaadata. Värvirollides on tavaliselt liudsamblikud (Lecanora), lapiksamblikud (Parmelia), korpsamblikud (Xanthoria), ja samblad pungsamblad (Bryum), punaharjakud (Ceratodon), rahnikud (Grimmia), meelikud (Homalothecium), keerdsamblad (Tortella) ja keerikud (Tortula).
Kalju-liudsamblik (Lecanora rupicola)
Vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata)
Seinakorp (Xanthoria parientina)
Samblad pehmendavad eri tekstuuriga pealispindade ja värvide üleminekuid ning hajutavad piire. Ühtlasi, vaadates jalge alla ning kõrvale, ärge unustage vaadata ka üles: võimalik, et seal näete elavat katust. Uutel pindadel on samblad esialgu märkamatud, kuid aastatega moodustavad nad ühtlase vaiba.
Ka siin on siiski oma peensused. Nt. samblad härmikud (Racomitrium) kasvavad tihedalt ja paksult bituumenkatustele, Dicranoweisia eelistab puitpindu .
Eriti hästi on samblad ja samblikud märgatavad põhiaastaaegade vahel, varasel niiskel kevadel, kui pungad pole veel puhkenud ja vihmasel hilissügisel.
Elusvaibad
Rohelist samblavaipa võib luua mitmel moel. Looduslik vaip.
Sel juhul tuleb lihtsalt oodata, millal ta tuule või vee abil levivatest eostest tekib. Selle meetodi eelis seisneb vaiba saamises, mis sobib just teie aia mulla, niiskuse ja valgusega. Puudused on samuti ilmsed: keegi ei garanteeri, et vaip tekib. Tõsi, sambla kasvamist võib provotseerida: puhastada ja rehitseda mullapind ning langetada mulla pH 5,5-ni. Samuti kasutada herbitsiide mulla puhastamiseks umbrohust.
Harilik kadrisammal (Atrichum undulatum)
Kivi-lühikupar (Brachythecium populeum)
Harilik teravtipp (Calliergonella cuspidata)
Kui kõik on tehtud õieti ja maapinda regulaarselt umbrohust puhtana hoida, siis kahe aasta pärast ilmubad samblalaigud, viie aasta pärast aga on maapind üleni kaetud. Esimestena tulevad tavaliselt karusamblad (Polytrichum), pirnikud (Pohlia) ja kadrisamblad (Atrichum). Päikselistel kohtadel, eriti kuival suvel, kasvavad karusamblad (Polytrichum), härmikud (Racomitrium) ja meelikud (Homalothecium). Päikselistel soistel kohtadel võib oodata teravtippude (Calliergonella) ja kännuvildikute (Aulacomnium) ilmumist. Varjuline ja niiske pinnas meelitab kohale lühikuprad (Brachytheciumi) ja paljud teised samblad.
Muruvaip.
Umbrohuna murus kasvava sambla kasvu võib soodustada. Sel juhul koovad vaiba kadrisamblad (Atrichum), lühikuprad (Brachythecium), teravtipud (Calliergonella), tähtsamblad (Mnium), põikkuprad (Plagiothecium), karusamblad (Polytrichum), härmikud (Racomitrium) ja käharikud (Rhytidiadelpus). Hapu muld kiirendab sambla levikut.
Hõbe-pungsammal (Bryum argenteum)
Harilik punaharjak (Ceratodon purpureus)
Hall rahnik (Grimmia pulvinata)
Momentaalne vaip.
Proovige katta väike ala erinevate samblaliikide mätastest. Kõige parem on, kui need on kohalikud liigid ja kasvuolud (muld, valgus, niiskus) oleksid samad, mis korjekohas. Mulla ettevalmistus ja esimese aasta rohke kastmine on eluliselt tähtsad. Erinevatest samblaliikidest vaiba loomisel vältige agressiivseid karusamblaid (Polytrichum), nad lämmatavad kõik teised samblad.
Hammas-tähtsammal (Mnium hornum)
Longus pirnik (Pohlia nutans)
Harilik karusammal (Polytrichum commune)
Vaip taimedest.
Ettevalmistatud pinnale istutage 25-30 cm vahega samblamättad ning soodustatakse nende kasvu. Sammalt tuleb lõigata terava noaga kuni 5 cm sügavuselt, üritades seda mitte tükkideks pudistada. Sammalt on kõige õigem otsida oma aiast. Kui otsustate metsast korjata, siis jätke meelde, et rikute looduse tasakaalu ja looduskaitse all olevate liikide puhul ka seadust. Tasakaalu taastamiseks korjake ümberringi taimeprahti ja pange samblast jäänud auku. See aitab metsavaibal kinni kasvada. Sobivates tingimustes võivad lühikuprad (Brachythecium) luua vaiba aasta jooksul, karusamblad (Polytrichum) 2-3 aasta jooksul. Ebasobivates tingimustes mitte ükski sammal kasvama ei hakka.
Pikalehine härmik (Racomitrium elongatum)
Müürkeerik (Tortula muralis)
Soovildik (Aulacomnium palustre)
Populaarne meetod.
Peenesta soovitud samblaliik, puista see ettevalmistatud mullapinnale (võib segada keefiriga ja kasta selle seguga maalappi) ja oodata vaiba tekkimist. Seda meetodit soovitatakse kirjanduses, kollektsionäärid kasutavad seda harva, sest praktikas paljunevad sel moel ainult mõned samblaliigid. Näiteks sammaltaimed, mis kasvavad padjakestena ja mis ei sobi vaiba moodustamiseks, ning vaibasammaldest ainult meil looduskaitse all olev harilik valvik (Leucobryum glaucum) ja härmikud (Racomitrium).
Paasmeelik (Holamothecium sericeum)
Niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus)
Samblikud.
Samblikud kasvavad väga aeglaselt ja ei suuda seetõttu konkurerida kiirekasvuliste taimedega. Seepärast kasvavad nad tavaliselt seal, kus nende konkurendid vaevalt tekivad, puukoorel, okaspuudel, pehkinud puidul ja isegi klaas-, metall- ja plastikpindadel, juhul, kui need on pikema aja jooksul liikumatult püsinud. Valguspuudus takistab samblike kasvu, tugev valgus aga suurendab nende värvierksust. Muus osas on samblikud täiesti vähenõudlikud: kannatavad kuivust, nad absorbeerivad niiskust isegi kõige kuivemast õhust, kannatades välja äärmuslikke temperatuure. On tõestatud, et mõned samblikuhapped pärsivad puiduseente kasvu ning samuti on samblikud õhu puhtuse indikaatorid.
Artiklis kirjeldatud sammaldega samasse perekonda kuuluvad samblaliigid, mis on Eestis looduskaitse all ning mille loodusest korjamine või nende elupaigas häirimine on keelatud!
